PEATÜKK 1

PEATÜKK 2

PEATÜKK 3

PEATÜKK 4

PEATÜKK 5

PEATÜKK 6

PEATÜKK 7

Peatükk 1

Peatükk 2

Peatükk 3

Peatükk 4

Peatükk 5

Peatükk 6

Peatükk 7

2.7 JUUSTE KEEMILINE KOOSTIS

Juuste pH on 5,5 ehk happeline.
Juukseid töödeldakse vahenditega, mille pH on aluseline.
Pärast protseduure on hädavajalik taastada juuste happeline pH.

TULETA MEELDE! Folliikul ehk juuksenääps on nagu tuub või tasku peanahas, kus sees asub juukse juur. Juuksenääps ulatub epidermisest (marrasknahk) dermisesse (pärisnahk), kus ta ümbritseb juuksenäsa.
Juuksetüvel on kolm kihti: kutiikul, korteks ja medulla.

pH

Alused ja happed on teineteise vastandid, moodustades skaala kaks otsa, kus pH1 tähistab kõige happelisemat ja pH14 kõige aluselisemat.
pH7 on neutraalne – selle pH-ga ained ei ole alused ega happed.
Hape on aine, mis kergesti reageerides loovutab teistele ainetele vesinikioone. Alused aga liidavad neid ioone.
Inimese kõige happelisem nahapiirkond on peanahk (4,5  – 5,5), millele järgneb rinnak (5,1 – 5,5) ja peopesad (6,2 – 6,5). Naha kõige aluselisemaks kohaks on kaenlaalused. Naha vananedes muutub naha pH aluselisemaks.

Juuste pH on 5,5 ehk happeline
Keemilised vahendid, millega juukseid töödeldakse, peavad olema aluselise pH – ga, et tagada juuste paisumine ehk pundumine. Pärast protseduure on hädavajalik taastada juuste pH.
Mida aluselisem on vesi seda karedam ja tugevam ta on ning seda rohkem ta kuivatab juust, muudab ta hapraks ja poorseks ning tuhmistab värvitud juukseid.
Pärast pesemist ja aluselise vee kasutamist, muutub peanahk aluselisemaks. Palsam, mille pH on vahemikus 2-7, aitab taastada normaalset peanaha ja juuste pH-d.
Inimese keharakud ei saa korralikult funktsioneerida, kui pH tase ei ole neutraalne või kergelt happeline.

Juuksekarva koostis

Juuksed koosnevad proteiinidest ehk valkudest, mis moodustuvad ja saavad alguse juuksenääpsu sees olevatest rakkudest. Sealt saab alguse ka juuksetüvik. Seda rakkude valmimise protsessi kutsutakse keratinisatsiooniks. Selleks ajaks, kui juuksetüvik väljub peanahast on rakud täielikult keratiniseerunud. Juus koosneb nüüd keratiniseerunud proteiinirakkudest. Need rakud ei ole elavad.
Juuksed koosnevad umbes 91% ulatuses keratiinist.
Keratiin koosneb pikkadest aminohapete ahelatest, mis omakorda on moodustunud sellistest elementidest nagu süsinik(C), hapnik(O), vesinik(H), lämmastik(N) ja väävel(S). Need viis elementi on ka põhilised, mida on leitud nahas ja küüntes ning neid kutsutakse COHNS-i elementideks. Tabelis on näidatud COHNS-i elementide jaotumine normaalses juukses.

ELEMENT OSAKAAL NORMAALSES JUUKSES
Süsinik 51% /49,6%
Hapnik 21% /23,2%
Vesinik 6% /6.4%
Lämmastik 17% /16,8%
Väävel 5% /4,0%

Juuksekarva koostis

TULETA MEELDE! Korteks ehk kiudkiht on juukse kiuline keskosa, mis moodustab 90% kogu juukse massist. Juuste muutmised: märgamine: värvimine, struktuuri püsimuutmine, kuumtöötlus on kõik protsessid, mis toimuvad korteksis.

Juuksesillad hoiavad juuksekarva koos ja määravad ära selle kuju. Piltlikult öeldes on juuksesillad need, mis ei lase juuksel laiali laguneda. Juuksesillad asuvad korteksis.
Juuksekarvas olevad sillad on kui redelid, mis koosnevad kahest vertikaalsest talast ja mitmest horisontaalsest pulgast. Talad on polüpeptiidide ahelad, mis on omavahel seotud vesiniksildade, väävlisildade ja soolasildadega. Polüpeptiidahelad ehk valguahelad on peptiidsidemetega seotud aminohappe jääkide ahelad, millest koosnevad valgud.
Kogu see keemiline redel on omakorda keeratud spiraalseks. Joonisel on kujutatud spriaalseks keerdunud polüpeptiidahelad ning vesinik-, väävel- ja soolasildade ühendus nendes.

Vesinik-, väävel- ja soolasildadel on oluline osa juuste märjal ja kuumal töötlemisel ning keemilisel töötlusel.

Vesiniksillad on füüsilised küljesillad, mida saab kergesti lõhkuda vee ja kuumaga. Üksikult on need sillad väga nõrgad ja sellepärast peab neid olema hulgi. Kuna neid on väga palju, siis vastutavad nad 1/3 osas juukse üldtugevuse eest. Vesiniksillad annavad 100 % juukse elastsusest ja 35% juukse tugevusest.
Vesiniksillad lõhutakse soengu tegemise käigus, lisades juustele vett ehk tehes need märjaks. Andes juustele uue kuju, neid fööni või rullidega kuivatades, vesiniksillad taastatakse, kuid nad asuvad nüüd uutes kohtades

Soolasillad on füüsilised sillad, mis annavad 35 % juuksekarva tugevusest ja 50% elastsusest ning mida mõjutab juuksekarva pH – väärtuse muutmine.
Soolasildadele avaldavad mõju tugevalt aluselised või happelised lahused.

Väävelsillad seovad väävli aatomid kahe naabruses oleva aminohappe (cysteine) omaga.
Vesinik- ja soolasildadega võrreldes on neid juustes peaaegu poole vähem ja neid ei saa muuta vee ja kuuma abil.
Väävelsillad asetsevad vertikaalselt juustes olevate hapete ja polüpeptiidide ahela vahel. Tänu sellisele positsioonile vastutavad need sillad juuste sitkuse ja kulumise eest. Ristuvad väävelsillad on juukses sagedased, mis teevad võimalikuks näiteks struktuuri püsimuutmise.
Väävelsildu saab lõhkuda juukse struktuuri püsimuutmisega ning parandada neutraliseerimisega ehk kinnitamisega.
Tabelis on näidatud erinevate sildade asukoht juukses, tugevus ning protsessid, mis neid lõhuvad ja taastavad.

SILD TÜÜP TUGEVUS MIS LÕHUB? MIS TAASTAB?
VESINIK Külje sild Nõrk füüsiline Vesi ja kuumus pH normaliseerimine
SOOL Külje sild Nõrk füüsiline pH muutmine pH normaliseerimine
VÄÄVEL Külje sild Tugev keemiline Keemiline töötlus Neutraliseerimine, palsam
PEPTIID Otsasild Tugev keemiline Keemilised lõhkujad Ei ole võimalik