PEATÜKK 1

PEATÜKK 2

PEATÜKK 3

PEATÜKK 4

PEATÜKK 5

PEATÜKK 6

PEATÜKK 7

Peatükk 1

Peatükk 2

Peatükk 3

Peatükk 4

Peatükk 5

Peatükk 6

Peatükk 7

2.1 NAHA EHITUS

Naha pealmiseks kihiks on epidermis ehk marrasknahk, mille all on dermis ehk pärisnahk. Pärisnaha all on rasvkude hüpodermis ehk alusnahk.

Epidermis ehk marrasknahk

Naha pealmine ehk väline kiht on 0,05 - 0,2 mm paksune veresoonteta epidermis ehk marrasknahk.

Epidermis uueneb umbes 30 päevaga.
Sarvkihi moodustavad tuumadeta keratiini sisaldavad rakud. See naha kiht on paksem taldadel ja peopesadel ning õhem kulmudel ja suguelunditel.
Epidermises ei esine veresooni, kuid siia ulatuvad närvilõpmed.
Marrasknaha pealmise kihi - sarvkihi rakud on surnud ja täidetud vees lahustumatu valguga ehk keratiiniga.
Marrasknahas paiknevad värvi- ehk pigmenditerakesed (pigment = melaniin), mis kaitsevad organismi liigse päikesekiirguse eest ja annavad nahale värvuse.

Dermis ehk pärisnahk

Pärisnahk on marrasknaha all paiknev sidekoeline kiht, mis sisaldab elastseid kiude ning on seetõttu veniv, painduv ja sitke.
Pärisnahk koosneb kahest kihist. Kohe epidermise all on papillaarkiht ehk näsakiht ja seejärel retikulaarkiht ehk võrkkiht. Pärisnahas paiknevad karvanääpsud, veresoonte võrgustikud – väikesed arterioolid ja kapillaarid ning venoosne- ehk äravoolusüsteem.
Pärisnahka läbib lümf ja siin paiknevad karva folliikulid ning higinäärmete juhad ja rasunäärmed. Peopesadel ja jalataldadel rasunäärmeid ei ole.

Alusnahk ehk hüpodermis

Pärisnahk läheb sageli ilma selge piirita üle nahaaluskoeks - alusnahaks ehk hüpodermiseks (nimetatakse ka subkuutiseks). Alusnahk koosneb rohkelt isoleerivat rasva sisaldavast lahtisest sidekoest. Alusnahk kinnitab naha luude ja lihaste külge ning seda läbivad suured veresooned, mis harunevad pärisnaha peenikesteks veresoonteks.

Kuvatud pildina. WebGL tugi puudub või deaktiveeritud (Safari). Võimalusel aktiveerige.