PEATÜKK 1

PEATÜKK 2

PEATÜKK 3

PEATÜKK 4

PEATÜKK 5

PEATÜKK 6

PEATÜKK 7

Peatükk 1

Peatükk 2

Peatükk 3

Peatükk 4

Peatükk 5

Peatükk 6

Peatükk 7

2.10 JUUKSE TEKSTUUR

Pildil oleva juuksekalibraatoriga määratakse sajandik-millimeetrise täpsusega nn juuksepoolitaja.

Tuntumad värviretseptid on tehtud 0,03 ja 0,06mm paksustele juustele (peened ja normaalsed juuksed). Paksud juuksed (üle 0,07mm) vajavad eriretsepte.
Juuksekarva tekstuuri võib jagada:

Juuksetekstuur ei pruugi olla kogu pea ulatuses sarnane. Kuklajuuksed, peakrooni osa ning küljed ja esiosa, võivad oma tekstuurilt olla täiesti erinevad.
Jämedal juuksetekstuuril on kõige laiem diameeter.
Peentest juustest on ta tugevam samal põhjusel, nagu jäme köis on tugevam peenest köiest.
Selline juuksetekstuur nõuab töötlemisel tugevamaid vahendeid ja moodusi ning need juuksed on kõige vastupidavamad igasuguste väliste mõjutuste suhtes. Jämeda tekstuuriga juuksed on värvimisel, struktuuri püsimuutmisel ja blondeerimisel kõige raskemini töödeldavad.
Keskmine juuksetekstuur on alus, mille järgi eraldatakse peenike ja jäme juuksetekstuur.
Keskmist tekstuuri peetakse normaalseks juukseks, kuna seda tüüpi tekstuuri esineb kõige rohkem ja sellega ei kaasne eriti palju probleeme, millele tähelepanu pöörata.
Peenel juuksetekstuuril on kõige väiksem diameeter.
Neid juukseid on kõige kergem kahjustada keemiliste töötlustega – nad alluvad töötlemisele küll kergesti, kuid sama kergesti saavad töötluse käigus kahjustada.
Juuksetekstuuri hindamiseks tuleb võtta juuksesalk, hoida seda ühes käes ja teise käe pöidla ja nimetissõrmega tunnetada juukse olemust. Sellist tegevust tuleb korrata vähemalt neljas erinevas pea osas. Pärast lühiaegset praktiseerimist, on juuksur juba täiesti valmis tunnetama juukse erinevaid tekstuure.
Juuste tihedust mõõdetakse karvade hulgaga peanahal 2,5cm kohta. See on indikaator, mis näitab juuste hulka peanahas. Tihedust saab klassifitseerida madalaks, keskmiseks ja kõrgeks (sageli kasutatakse väljendeid: õhuke, keskmine ja paks).
Juuste tihedus ei ole seotud juukse tekstuuriga ja on kõikidel inimestel erinev – võib esineda peeneid-tihedaid ning ka tugevaid-õhukesi juukseid.
Keskmine juuksetihedus on ca 2200 karva 2,5cm kohta.

Juuste poorsus on juukse võime absorbeerida ehk imada niiskust.
Juhul, kui juuste soomuskiht on tugevalt suletud, siis on juuksed vetthülgavad ehk hüdrofoobsed – kui aga soomuskiht on avatud (keemiliselt töödeldud juuksel), siis imavad juuksed vett endasse ja neid nimetatakse hüdrofiilseteks juusteks.

Juukse poorsus on seotud juukse kutiikuli kihiga. Poorsed juuksed imavad vett kergesti endasse tänu kahjustatud ehk avatud soomuskihile.
Madala poorsusega juukseid peetakse väga vastupidavateks ja sitketeks. Nende töötlemiseks on vaja rohkem aluselisi preparaate kui tugevalt poorsete juuste puhul, sest aluseline preparaat paisutab juust ja selle abil avanevad juuksesoomused kergemini.

Keskmise poorsusega juukseid nimetatakse normaalseks ja nad ei vaja erilist töötlemisviisi.
Kõrge poorsus juustes on sageli ületöötlemise tulemus.

Sellised juuksed on kahjustatud, kuivad, kergesti katkevad ja rabedad.
Kõrge poorsusega juuste keemilisel töötlemisel tuleb jälgida, et preparaat oleks madala aluselisusega (väiksem pH-väärtus) – see aitab vältida järjekordset ületöötlemist.
Juukse tekstuur ei ole juukse poorsuse näitaja – erinevaid poorsuse astmeid on täheldatud paljudes erineva tekstuuriga juustes. Võib juhtuda, et tugevatel juustel on sageli madal poorsus ja nad on töötlusele vastupidavamad – kõrge poorsus võib neil esineda pärast tugevat keemilist töötlemist.
Juuste poorsust saab testida katsudes juuksekarvu erinevatest pea osadest – ühe käega salku hoides libistatakse teise käe pöial ja nimetissõrm piki juust, otsast peanaha poole. Kui soomuskiht on terve – on juuks sile, tihe(paks) ja tugev. Juhul, kui juus tundub kergelt kare – on ta poorne. Kui juus on väga kuiv, kare ja katkev, nimetatakse teda üli(väga) poorseks.

Juukse elastsus on juuste võime venida ja tõmbuda tagasi oma tavapärasesse olekusse ilma katkemata. Märjad juuksed võivad venida kuni 50% ja pärast tõmbuda tagasi normaalsesse olekusse. Kuivad juuksed on võimelised venima 1/5 oma pikkusest.
Normaalse elastsusega juuste puhul ei vaja erilist lähenemisviisi soengute tegemisel ega keemilisel töötlemisel.
Madala elastsusega juuksed on rabedad ja katkevad kiiresti. Juustesse on raske teha nii soenguid kui keemilist töötlust, sest tulemus ei ole püsiv.
Juuste elastsuse testimiseks tuleb võtta märg juuksesalk (paar karva) pea eri piirkondadest ja venitada (püüda pooleks tõmmata). Juuksed, mis venivad, aga tõmbuvad tagasi oma loomulikku olekusse, on elastsed. Juuksed, mis katkevad või muudavad oma olekut, esindavad madalat elastsust.

Iga edukas juuksuriteenus algab juuste analüüsiga, hinnates nende omadusi ja hetke olukorda. Seda on vaja, et määrata tegevuste võimalused ja ohud,  saavutamaks parimat tulemust, sest erinevat tüüpi juuksed reageerivad erinevalt. Juukseid analüüsides tuleb kasutada oma nägemis-, kompimis-, kuulmis- ja haistmismeelt.
Neli kõige olulisemat fakti, millele keskenduda enne juustega tegelemise alustamist, on tekstuur, poorsus, elastsus ja tihedus, kuid tähelepanu tuleb pöörata ka juuste kasvu iseärasustele ning peanaha seisundile (kuiv või rasune peanahk).

LOKKIS JUUKSED

Juukseid kirjeldatakse nende kuju järgi ning jagatakse sirgeteks, lainelisteks, lokilisteks ja krässus juusteks.
Juuste välimusel on geneetiline ja rassiline taust.
Kuigi on teada, et asiaatidel on tugevalt sirged juuksed, afro päritolu inimestel – krässus ning europiidse rassi esindajatel on sirged kuni lainelised juuksed, leidub igas rassis igasuguste juuste esindajaid.
Lokilisus võib varieeruda ka kogu inimese pea piirkonnas. Ei ole sugugi haruldane, et mõnes peaosas on sirgemad ja mõnes lokilisemad juuksed.
Paljud erinevate uurimuste käigus on püütud leida põhjuseid, miks on mõnikord juuksed loomulikult lokkis, ent siiani pole leitud ühtegi ühist ja valdavat näitajat, mis annaks sellele küsimusele vastuse. Üks levinumaid teooriaid viitab juukse keskosa  erinevustele.

Uurimuste käigus on viidatud ka asjaolule, et lokkis juuksed ei kasva külgedelt võrdselt. Küljel, mis kasvab kiiremini ja on kergelt pikem, kaob tasakaal ning kiiremini kasvav osa keerdub ümber lühema osa. Sirged juuksed kasvavad külgedel ühtlaselt, on tasakaalus ning seal on juuksekasv võrdne.
Juukse lokilisuse aste ei sõltu tema muudest omadustest. Juustel on erinevad diameetrid, peenest kuni jämedani, hoolimata tema lokilisusest. Nii täiesti sirged kui ka krässus juuksed erinevad üksteisest oma tekstuuri ja tiheduse poolest.