PEATÜKK 1

PEATÜKK 2

PEATÜKK 3

PEATÜKK 4

PEATÜKK 5

PEATÜKK 6

PEATÜKK 7

Peatükk 1

Peatükk 2

Peatükk 3

Peatükk 4

Peatükk 5

Peatükk 6

Peatükk 7

2.18 JUUSTE KAHJUSTUSED

Kõik mis liigub, see ka kulub. Täpselt nii on ka juustega. Peanaha lähedal on juuksestruktuur üldjuhul palju tervem kui juuste otstes. See on nii, sest juuksed on saanud oma elu jooksul mitmesuguseid kahjustusi. Kahjustus tähendab seda, et juukseid kaitsev kutiikul kiht on mingil määral hävinenud.

Tugevalt kahjustatud juukseid pole võimalik taastada muud moodi kui ära lõigates.

Ilmastiku kahjustused

UV-kiired põhjustavad melaniini oksüdeerumist ja värvituks muutumist.
Nahk on elus organ, juuksed seda aga ei ole ja nii ei reageerigi juuksed päikesele nahaga sarnaselt. Nahk nimelt reageerib UV-kiirtele tõstes melaniini hulka nahas. Sellepärast muutub nahk päikese käes pruunimaks, aga juuksed pleegivad heledamaks. Kuna melaniin kaitseb juukseid vabade radikaalide negatiivse mõju eest, siis on juuksed heledamaks muutudes vastuvõtlikumad kõiksugustele kahjustustele.

Juustele mõjuvad kahjustavalt nii kuum kui ka külm – nii päike kui ka lumi ja vihm.
Külma ilmaga vereringe aeglustub, juuksed ei saa piisavalt toitaineid, muutuvad nõrgemaks ja tuhmimaks, juukseotsad lõhenevad. 
UVB võib põhjustada juuksesildade fotodegradatsiooni, mille tulemusena muutuvad juuksed kuivaks ja rabedaks.
UVA-kiire põletus tekitab tõsiseid kahjustusi juukse soomusetaolisele pealiskihile ehk kutiikulile. Päike vähendab ka keratiini hulka juustes. Keratiin on oluline proteiin, mis annab juustele tugevuse ja vitaalsuse. Normaalses olukorras moodustab keratiin juukses nn tugimüüri. Kui nüüd mõni kivi murdub või hoopiski ära kaob, kaotab kogu müür oma tugevuse. Tulemuseks on haprad ja kergesti murduvad juuksed, mida on raske hooldada ja millel ei püsi ka juurdelisatavad värvipigmendid. Samuti ei peegelda nad valgust ning näivad elutud ja tuhmid.

Päike vähendab ka niiskust juustes. Normaalne niiskuse hulk juukses on 8%. Päikesepleegitus, blondeerimine ja muud keemilised protseduurid vähendavad niiskuse hulka 2%-ni. Niiskuseta ehk kuivad juuksed on haprad, lõhenenud otstega, elutud ning läiketud.

Niiskus ja külm ilm kahjustavad samuti juukseid. Vesi külmub juuksekarva sees ja paisutab juuksekarva katki. Piltlikult juhtub sama pudelisse jäetud veega - ka pudel läheb katki, kui seal pole paisumiseks ruumi. Juukse puhul soomused paisuvad, et rohkem ruumi tekiks. Samasugune paisutamine toimub ka juuste keemilisel töötlusel. Seega on külmakahjustused samaväärsed keemilise töötluse kahjustustega.

Hiljuti levis internetis video, kus tütarlaps, suures lokikeeramise hoos, oma kiharad nii ära kõrvetab, et need lokitangide külge jäävad.
Juuksekarv moodustub keratiniseerunud rakkudest, mille struktuuri moodustavad kolme tüüpi sidemed, mida mõnikord on nimetatud ka sildadeks. Selleks, et muuta juukse olemust, tuleb mõjutada just neid sildasid.
Vesiniksildasid saab mõjutada temperatuuri ja veega. See on lahendus mõistatusele, miks peab mõnikord soenguid tegema kuumust kasutades ja mõnikord on hea, kui juuksed on niisked. Lõhutud vesiniksillad taastuvad ise, kui juuks kuivab või jahtub, ja siis juba uuel, neile antud kujul. Lihtsalt öeldes, selles videos ei olnud ükski juukses olev vesiniksild enam võimeline taastuma. Ka pinge, mida kasutatakse juuste disainimisel on oluline. Selles videos keerati kahjustatud juuksed ümber tarviku lihtsalt liialt tugevalt. Jah, nii võib küll saada tugevaid lokke, kuid võib ka juukseid kahjustada või siis lihtsalt neist ilma jääda.

Mehaanilised kahjustused

Tugev harjamine traumeerib kutiikulkihti. Juukseid kahjustab liiga entusiastlik harjamine ja kammimine ja seda eriti kui juuksed on märjad ja  esineb pusasid ning kõigele lisaks kasutatakse metallist kammi või harja.
Samuti traumeerib juukseid pidev tupeerimine. Eriti, kui seda tehakse ebaprofessionaalselt, kuna tupeerimise käigus liigutakse kutiikuli soomustega vastassuunas. Väga oluline on tupeeringu korrektne välja kammimine ning juuste turgutamine hooldusvahenditega.

Kuumakahjustused

Kõige sagedamini tekivad kuumakahjustused siis, kui kasutatakse liialt kuuma fööni, sirgendajat või lokitange.
Liigse kuumusega eemaldatakse juustest niiskus ning juuksed muutuvad kuivaks ning rabedaks.
Liigne föönikuumus võib juustes oleva vee keema ajada ning nii tekivad juustesse mullid, mis muudavad juuksed kergesti murduvateks.

Kosmeetilised kahjustused

Kosmeetilised kahjustused tekivad siis, kui juuste värvimiseks, lokkimiseks ja ka hoolduseks valitakse ebasobivad vahendid. Valiku teeb inimene, kes ei oska analüüsida juuste seisukorda. Sellised kahjustused võivad ilmneda nii kohe peale protseduuri kui ka järk-järgult aja jooksul.

Kääri- ja noalõikuse kahjustused

Juukseid on võimalik kahjustada ka lõigates.
Seda ei juhtu, kui juuksuri käärid ja lõikusnuga on hooldatud ja piisavalt teravad. Oluline on professionaalse lõikustehnika ning vahendite käsitlemise tehnika tundmine.

Ületöötlus

Juuksed võivad olla kahjustunud ka siis, kui kasutatakse liiga palju hooldavaid ja viimistlevaid vahendeid. Kui juuste hoolduses kasutada juuksele liialt tugevaid tooteid, siis need koormavad juust ning see muutub elutuks ja ilmetuks.
Juuste ja peanaha analüüsimine enne juuksurisalongis tehtavaid protseduure ja toodete soovitamist on oluline selleks, et mitte juukseid ülekoormata.