PEATÜKK 1

PEATÜKK 2

PEATÜKK 3

PEATÜKK 4

PEATÜKK 5

PEATÜKK 6

PEATÜKK 7

Peatükk 1

Peatükk 2

Peatükk 3

Peatükk 4

Peatükk 5

Peatükk 6

Peatükk 7

2.3 JUUKSEKARVA OSAD

Juuksetüvi on juukse osa, mis jääb peanahast välja poole.
Juuksejuur on juukse osa, mis asub peanaha all.

Juuksejuure struktuur

Põhilised juuksejuure struktuurid on: folliikul ehk juuksenääps, juuksesibul, juuksenäsa, tõstja lihas ehk silelihas, rasunääre.

Karva folliikul ehk juuksenääps on nagu tuub või tasku peanahas, kus asub juukse juur. Karva folliikulid asuvad inimesel peaaegu üle kogu keha – välja arvatud peopesad, silmalaud ja jalatallad. Folliikul ehk juuksenääps ulatub dermisest (pärisnahk) epidermisesse (marrasnahk)
Juuksesibul on pauna kujuline struktuur, mis moodustab alumise osa juuksejuurest. See on koht, kus toimub karvu moodustavate rakkude paljunemine ja seega juukse pikenemine.
Juuksenäsa on väike koonuse kujuline kõrgendik, mis asub juuksenääpsu alumises osas, juuksesibula sees. Ta suunab juukse kasvu ja juhib kogu tema elu arengut. Mida suurem juuksenäsa on, seda rohkem on seal rakke ja seda tugevam on moodustuv juukse karv.
Näsa eemaldamisel lõpeb ka juukse kasv, kuid alumine kolmandik juukse tupest on võimeline tootma uusi rakke ja moodustama uue näsa. Juuksenäsa toidetakse pisikeste kapillaaride poolt, mille kaudu saavad juuksed vajalikke toitaineid nii eluks kui kasvuks.
Tõstja lihas kinnitub allpool rasunääret kiudude külge, mis on ümber välimise kihi. Lihas võimaldab karval liikuda nt selle lihase kokkutõmbumisel tõuseb karv püsti. (hirm, külm - kananahk)
Rasunääre on oluline sellepärast, et ta toodab rasu ehk seebiumi, mis on juuste naturaalne palsam. Seebiumi produktsioon suureneb puberteedieas ja väheneb elu jooksul.

Kuvatud pildina. WebGL tugi puudub või deaktiveeritud (Safari). Võimalusel aktiveerige.