PEATÜKK 1

PEATÜKK 2

PEATÜKK 3

PEATÜKK 4

PEATÜKK 5

PEATÜKK 6

PEATÜKK 7

Peatükk 1

Peatükk 2

Peatükk 3

Peatükk 4

Peatükk 5

Peatükk 6

Peatükk 7

2.4 JUUKSEKARVA MOODUSTUMINE

Esimesed karvanääpsud tekivad lootel pealael, kulmude piirkonnas ja huulte nahal, kus neid täheldatakse juba kolmandal raseduskuul. Esialgu paiknevad need hõredalt, kuid aja jooksul nende arv suureneb ja neid ilmub järk-järgult ka teistesse piirkondadesse. Sündimise momendiks on karvanääpsude arv juba lõplikult välja kujunenud, kuid muutused nääpsude ehituses ja talitluses kestavad veel kaua.

Juuksekarv koosneb juuksesibulast ning surnud- ja keratiniseerunud rakkudest. Juuksekarva moodustumine toimub karva juureosas asetsevas karvanääpsus, mille põhjas olevas juuksesibulas toimub juukse kasv.
Kasvuks vajalikud ained saab juuksesibul enda all oleva sidekoelise karvanäsa kaudu. Algul on tulevase karva rakud diferentseerumata, ümarad ja pehmed, kuid juuksejuurt mööda edasi liikudes hakkab neis moodustuma keratiin, mis muudab nad kõvaks ning rakud surevad.
Umbes seal, kus rasunäärme juha avaneb juuksejuurde, on rakud saanud lõpliku väljanägemise ning paigutunud juuksele iseloomulikus vormis.
Juuksekarva nähtav osa, karvatüvik, moodustub surnud keratiniseerunud rakkudest. Juuksekarva ainsat elavat osa, juuksejuurt, toidab vereringe.