PEATÜKK 1

PEATÜKK 2

PEATÜKK 3

PEATÜKK 4

PEATÜKK 5

PEATÜKK 6

PEATÜKK 7

Peatükk 1

Peatükk 2

Peatükk 3

Peatükk 4

Peatükk 5

Peatükk 6

Peatükk 7

2.5 JUUKSEKARVA TÜVE STRUKTUUR

Kuvatud pildina. WebGL tugi puudub või deaktiveeritud (Safari). Võimalusel aktiveerige.

Kutiikul ehk soomuskiht on juuksekarva välimine kiht, mis koosneb üksteise peal asuvatest soomustest. Selle kihi peamine ülesanne on kaitsta juukseid kahjustuste eest.
Soomuskihi soomused asuvad kihtidena teineteise peal suunaga ladva poole. Pealmine soomuskiht moodustab 10% kogu ühe karva massist. Soomused on läbipaistvad ning annavad vastu valgust peegeldudes juuksele läike.
Kui juuksed on märjad, imavad soomused vett ja avanevad servast ning kuivades sulguvad taas.
Normaalses juukses on 10%vett – kui see kogus väheneb, avanevad kutiikuli soomuste servad ja juus tundub karedana.
Kui juukseid mõjutada näiteks veega (sama ka keemiliste vahendite puhul), siis nad punduvad, soomused avanevad ja see võimaldab vedelikel sellest kihist läbi tungida.

Kas teadsid, et tervislik dieet ei garanteeri alati terveid juukseid ja peanahka. Keha ei suuda produtseerida terveid juukseid ilma korraliku hulga toitaineteta. Juuste tootmiseks vajab keha 20 aminohapet – ise suudab ta produtseerida 11 aminohapet, ülejäänud üheksa peavad tulema toidust. Proteiinid nagu liha, kala, munad ja piimatooted, on head allikad hankimaks vajalikke aineid aminohapete tootmiseks, samuti on seda ka liha, leib, pähklid, oad ja mais.

Korteks ehk kiudkiht on juukse kiuline keskosa, mis moodustab 90% kogu juukse massist. Juuste muutmised: märgamine, värvimine, juuste struktuuri püsimuutmine ja kuumtöötlus on kõik protsessid, mis toimuvad korteksis.
Korteksi paks keskosa koosneb pikkadest peenikestest sarvestunud kiududest:

Mikrofibrillide pikkus on 90 – 120 mikromeetrit. Nendes on 1’000’000 osakest, mille paksus on 3-7 mikromeetrit. Nendest näitajatest oleneb juukse tugevus ja elastsus. Mikrofibrillid on koondunud kimpudesse, mis moodustavad makrofibrilli.
Korteks ehk kiudkiht sisaldab keratiini ehk valguühendeid. Juuste keratiin erineb naha keratiinist selle poolest, et seal on küsteiini nimelist aminohapet. Keratiini molekule ühendavad põikisidemed ehk korteksi küljesillad, milleks on vesiniku-, soola- ja väävlisillad.
Kiudkihi struktuurist oleneb juuksekarva tugevus ja elastsus. Samuti sisaldab kiuline keskosa melaniiniks nimetatavat pigmenti, mis annab juustele neile loomuomase värvi

Medulla ehk säsi ehk tuum on juukse keskel kulgev kanal, mis koosneb 2-4 nurksest torujate rakkude kogumikest. Rakud on seest tühjad (õhk). Peenes juukses võib säsi üldse puududa (laste, beebide juuksed, näoäärsed peened juuksed).
Medulla kanal tegutseb eraldi kogu süsteemist, tema ülesandeks on (mõnede uuringute kohaselt) väljutada võõrkehasid, metalle, sünteetikat ja ravimeid (vere kaudu). Sellel juukse osal ja juuksuritöödel ei ole omavahel seost.