PEATÜKK 1

PEATÜKK 2

PEATÜKK 3

PEATÜKK 4

PEATÜKK 5

PEATÜKK 6

PEATÜKK 7

Peatükk 1

Peatükk 2

Peatükk 3

Peatükk 4

Peatükk 5

Peatükk 6

Peatükk 7

3.8 KUJUNDUSPÕHIMÕTTED

Kompositsioon valmib komponentide koostamise, ühendamise, liitmise ja sidumise teel. Põhjalikult läbi mõeldud ja teostatud kompositsioonilt pole midagi ära võtta ega juurde lisada.
Juuksur loob kompositsiooni juukseid värvides, lõigates ja pinnatekstuuri kujundades.
Täiusliku kompositsiooni saavutamiseks töötab juuksur kõigi kolme kujunduselemendiga:

Kujunduspõhimõtetele tuginedes ning kujunduselemente muutes ja erinevaid kompositsioone kasutades, on võimalik luua tervikut. Tervikut saab muuta siis, kui muudetakse selle ühte või mitut osa.

Professionaalne juuksur võtab oma igapäevases töös aluseks neli kujunduspõhimõtet – kordumise, vaheldumise, kulgemise ja kontrasti. Inspiratsiooni neid põhimõtteid kasutada ammutab juuksur ümbritsevast keskkonnast.
Kompositsioon jaguneb:

Kordumine ehk jäljendamine

Kordumist iseloomustab iga järgneva detaili kordamine ehk eelmise detaili jäljendamine.
Kordumise kogu ala ulatuses ei toimu muutuseid värvis, vormis või pinnatekstuuris. Kogu ala on ühevärviline, sama pinnatekstuuriga ning iga järgnev vorm kordab eelmist.
Ühel alal võib korduda üks või mitu kujunduselementi.

Värvi kordumine – kõik küpsised on sama tooni
Vormi kordumine – kõik küpsised on ühesuguse kujuga.

Värvi ja pinnatekstuuri kordumine –muna on täies ulatuses valge ja tema pind ei muutu, vaid on ühtlaselt sile.

Vormi kordumine – kõik õisikud on sama kujuga ja kõik õied ühes õisikus on sama kujuga.
Värvi kordumine – kõik õied ja õisikud on ühesuguse värviga.

Kõik juuksed on ühte värvi ehk värv kordub
Pinnatekstuuri kordumine – kõik juuksed on sirged ehk tasase pinnatekstuuriga.

Juukse pinnatekstuur kordub, sest on kogu soengu ulatuses tasane.

Juukse pinnatekstuur kordub, sest on kogu soengu ulatuses ebatasane.

Kõik juuksekarvad on ühepikkused ehk tegemist on kordumisega.
Ühtlane järguline juukselõikus.

Kulgemine ehk sujuv üleminek

Kulgemisele ehk sujuvale üleminekule on iseloomulik, et kõik detailid on küll sarnased, kuid muutused toimuvad sujuvalt nende vormis, pinnatekstuuris ja värvis.
Värv muutub sujuvalt ühest toonist teiseks, heledamast tumedamaks või vastupidi.
Vorm kasvab sujuvalt lühemast pikemaks, suuremast väiksemaks, laiemast kitsamaks või vastupidi.
Pinnatekstuur muutub sujuvalt tasasest ebatasaseks või vastupidi.

Vormi kulgemine – puu läheb sujuvalt alt üles kitsamaks.
Värvi kulgemine – sinine muutub sujuvalt oranžikaks.

Värvi kulgemine – helelillast kollakas-roosani.

Tekstuuri kulgemine – vee pind muutub sujuvalt tasasest ebatasasemaks.

Vormi kulgemine – laiemast kitsamaks.

Vormi kulgemine – suuremast väiksemaks.

Vormi kulgemine – mägi läheb sujuvalt alt üles kitsamaks.

Vormi kulgemine – laiemast kitsamaks ja kitsamast laiemaks.

Juuksepikkuse sujuv üleminek lühemast pikemaks ehk kulgemine.
Gradueeritud juukselõikus.

Juuste värv kulgeb tumedamast heledamaks – toimub sujuv üleminek ühelt värvilt teisele.

Kergelt laines juuksed kulgevad ülevalt alla lokilisteks.

Kontrast

Kontrast on kahe tugevasti erineva omaduse kõrvutamine.
Kontrast võib olla hele – tume, soe – külm, tasane – ebatasane, läikiv – matt, pikk – lühike, paks – õhuke, ümar – kandiline jne.

Värvi kontrast – vastandvärvide kontrast.

Värvi kontrast vastandvärvidega.

Vormi kontrast – üksik ümar detail sirgjooneliste juures.

Pinnatekstuuri kontrast – veepind on tasane ja maapind on ebatasane.

Pool soengu pinnatekstuurist on tasane ja teine pool kontrastselt ebatasane.

Heleda ja tumeda juuksevärvi kontrast.