PEATÜKK 1

PEATÜKK 2

PEATÜKK 3

PEATÜKK 4

PEATÜKK 5

PEATÜKK 6

PEATÜKK 7

Peatükk 1

Peatükk 2

Peatükk 3

Peatükk 4

Peatükk 5

Peatükk 6

Peatükk 7

Peatükk 5

JUUSTE STRUKTUURI PÜSIMUUTMINE

Mood on kord lokke soosinud ja siis need jälle maha kandnud. Kuid miks on mõnel inimesel juuksed loomulikult lokkis ja teisel mitte?Millised on normaalsed juuksed – lokkis või sirged?
Lokkis juukseid on vahel nimetatud ka haigeteks juusteks, kuid see liigitamine viitab arusaamale, et kõik, mis ei ole tavaline, on haige. Tegelikkuses määrab juukse oleku ehk juuksetüübi peamiselt geneetika. Kuigi on väidetud, et erinevat tüüpi juukseid võib esineda iga rassi puhul, kuuluvad afrojuuksed rohkem Aafrika juurtega inimesele kui europiidse rassi esindajale.
Kõikidel juustel, ükskõik, mis päritolu nad esindavad, on sama struktuur. Naha sees asub keeruline miniorgan, mida nimetatakse juukse folliikuliks ja millest sõltub juuksekarva olemus.
See, kas juuksed on lokkis või sirged, sõltub folliikuli kujust. Ümmargune folliikul (küljed on võrdsed) loob sirgeid juukseid, ovaalse kujuga (küljed ei ole tasakaalus) aga lokkis juukseid. Miks aga juuste olemus mõnikord iseenesest muutub – lokkis juustest saavad sirged ja vastupidi – on siiani teadlastel välja selgitamata.
Õpikeskkonna peatükis „Juuste struktuuri püsimuutmine“ tutvustatakse juuksestruktuuri püsimuutmisel toimuvaid protsesse juuksekarvas ja õpetatakse samm-sammult tegema keemilist lokki.