PEATÜKK 1

PEATÜKK 2

PEATÜKK 3

PEATÜKK 4

PEATÜKK 5

PEATÜKK 6

PEATÜKK 7

Peatükk 1

Peatükk 2

Peatükk 3

Peatükk 4

Peatükk 5

Peatükk 6

Peatükk 7

6.8 JUUSTE HELEDAMAKS PLEEGITAMINE EHK BLONDEERIMINE

Juukseid blondeeritakse siis, kui neid on vaja muuta rohkem kui viis astet heledamaks. Seda nii juhul, kui juustesse tehakse heledamaid triipe või kui soovitakse kogu pea ulatuses juuksetooni heledamaks muuta.
Kuna juba värvitud juukseid ei saa teise värviga heledamaks muuta, siis ka siin tuleb appi blondeerija. Nii juuste heledamaks muutmisel kui ka olemasoleva värvi korrigeerimisel ehk eemaldamisel, on soovitav juuksed pärast blondeerimist üle toonida. Kindlasti ei tohi selleks kasutada püsivärvi, sest juust ei ole vaja enam rohkem avada ega heledamaks värvida – blondeerimisega on saavutatud soovitud heledusaste ning nüüd tuleb lisada värvipigmente. Kui nüüd veel juuksed püsivärviga üle värvida, on see lihtsalt juuste kahjustamine ning tulemus ei püsi.
Blondeerimiseks nimetatakse pöördumatut keemilist protsessi, mille käigus eemaldatakse juustest pigment. Blondeerimisvahend taandab melaniini molekuli. Melaniin jääb alles, kuid see on nüüd värvitu. Blondeeritud juustel on tihti kollakas toon, sest see on keratiini naturaalne toon. Blondeerija reageerib eumelaniiniga kiiremini kui pheomelaniiniga ning ka seetõttu võib juuksesse jääda kollakaid ja punakaid pigmente.
Juukse blondeerimisel mängib olulist rolli vesinikperoksiid, mida kasutatakse juukse helestamiseks ja reaktsiooni tekkeks juukse sees. Samas tuleb vesinikperoksiidi kasutamisega olla ettevaatlik ning valida alati võimalikult väikese tugevusega aktivaator, sest blondeerija on aktiivsem kui juuksevärv ning võib juukseid kahjustada.
Ehkki blondeerimine oma olemuselt sarnane püsivärvimise protsessiga, on selles ka järgnevad erinevused: