PEATÜKK 1

PEATÜKK 2

PEATÜKK 3

PEATÜKK 4

PEATÜKK 5

PEATÜKK 6

PEATÜKK 7

Peatükk 1

Peatükk 2

Peatükk 3

Peatükk 4

Peatükk 5

Peatükk 6

Peatükk 7

6.3 OTSETOIMIVAD PIGMENDID

Ajutised värvid ehk toonijad (ingl. k toner)
Nende toonijate pigmendimolekul on liiga suur, et siseneda juuksesse. Pigmendimolekulid kinnituvad kutiikuli ja tema kihtide vahele.
Kergvärvid (ingl. k. demi-permanent colour)
Nende värvide molekul on väiksem kui toonijatel ja suurem kui poolpüsi – ja püsivärvidel. Enamus pigmente jääb kutiikulkihti, väiksem osa siseneb aga ka korteksisse. Sisenemine saab võimalikuks tänu aktivaatorile, kuid tihti on oluline ka, et juus oleks värskelt pestud, sest vesi avab kutiikul kihi. Kergvärvid ei helesta juukseid, ega tee püsivaid toonimuutusi.
Poolpüsivärvid (ingl. k semi-permanent colour)
Need värvid sisenevad juba korteksisse ning vajavad väikese %-list aluselist kemikaali, mis avab juukse kutiikulkihi. Kunstlikud pigmendid jäävad juuksesse koos loomulike (eumelaniin) pigmentidega, millest sõltub ka tooni intensiivsus. Poolpüsivärvid sobivad juuste tumedamaks ja samas tumedusastmes värvimiseks. Nendega on võimalik ka juukseid helestada 1-1,5 astet.
Püsivärvid (ingl. k. permanent colour)
Värvimolekulid sisenevad läbi avatud kutiikuli (avatakse aluselise kemikaaliga) – korteksisse. Korteksis toimuvad mitmed keemilised protsessid. Oksüdatsiooniprotsess toimub tänu vesinikperoksiidile st, et H2O2 käivitab protsessi, mille toimel helestatakse juuste loomulik pigment ning juuksesse saab siseneda kunstlik pigment. Juukses olevad värvipigmendid ühinevad ning seetõttu ei saa nad juuksest lihtsalt välja kuluda.
Püsivärvid sobivad juuste heledamaks värvimiseks ning hallide juuste katmiseks, aga ka tumedamaks ja toon-toonis värvimiseks, kuigi viimasel kahel juhul on sageli parem kasutada kerg- või poolpüsivärvi.

Otsetoimivaid värvipigmente ei ole tarvis keemiliselt ilmutada, kuna nad eksisteerivad juba valmis kujul ja on nähtavad.
Otsetoimivaid pigmendid kinnituvad peamiselt kahe mehhanismi abil: