PEATÜKK 1

PEATÜKK 2

PEATÜKK 3

PEATÜKK 4

PEATÜKK 5

PEATÜKK 6

PEATÜKK 7

Peatükk 1

Peatükk 2

Peatükk 3

Peatükk 4

Peatükk 5

Peatükk 6

Peatükk 7

7.11 FÖÖNISOENG

Föönisoengu tegemist alustades peavad juuksed olema rätikukuivad – niisked ning suurepiilise kammiga läbi kammitud. Soovitavalt ka jaotatud osadeks, et föönitamine oleks lihtsam.
Niisketesse juustesse kantakse soengutugevdajat. Vedeliku kujul olevat vahendit pihustatakse juustele – vahtu on kõige lihtsam kammida juustesse nii, et vaht on eelnevalt pumbatud fööniharjale. Soengutugevdajat tuleb kanda sinna, kus selle tuge kõige rohkem on vaja – tavaliselt on tuge vaja juuste juurte juures, sest sellest sõltub soengu kohevus.

Soovitav on kuivatada kõigepealt tukk, sest muidu võib see valesti kuivada.
Üldjuhul hakatakse föönitades juuksejuurt tõstma kukla ülaosast. Hari tuleb asetada peanahale võimalikult lähedale ning siis tõmmata seda natuke vastassuunas. Tuulesuunaja abiga tuleb õhk suunata juustele, mis on kontaktis harjaga.
Erilist rõhku tuleb pöörata pööristele – neid vastassuunas föönitades.
Klassikalise föönitamise tehnika eeldab, et alustatakse kukla keskosast ning liigutakse külgedele ja nii järjest ülespoole. Kui on jõutud pealaeni siis hakatakse kõrva juurest sama moodi liikuma pealae suunas. Ja nii ringiratast ümber pea.
Pealae võib föönitada kõige viimasena, vastavalt sellele, millist tulemust soovitakse saavutada.
Kui juuste põhi on tõstetud, hakatakse tööle rullharjaga. Vajadusel jagatakse juuksed salkudeks ning üleliigsed ehk need, mida ei föönitata, võib kinnitada klambriga, et nad ei jääks kuivatamisel ette:

Juhul, kui juukseotsad keeratakse ülespoole, on ka fööniõhu suund vastavalt juuksesoomuste sulgemise suunale.

Ohutustehnika soengu tegemisel

Juuste föönitamisel on mitmeid ohutustehnika nõudeid, mida juuksur peab teadma ja jälgima: