PEATÜKK 1

PEATÜKK 2

PEATÜKK 3

PEATÜKK 4

PEATÜKK 5

PEATÜKK 6

PEATÜKK 7

Peatükk 1

Peatükk 2

Peatükk 3

Peatükk 4

Peatükk 5

Peatükk 6

Peatükk 7

7.6 SOENGUTE KUJUNDAMISEL VAJAMINEVAD VAHENDID JA TARVIKUD

 

Kammid

Plastmassist laiade piidega kamm on ideaalne juuste lahti kammimiseks peale juuste pesu.
Samuti sobib laiade piidega kamm ka lokkide jm lahti kammimiseks. Nii saavutavad juuksed loomulikuma oleku.

Pika sabaga kamm sobib eelkõige abivahendina rullide keeramisel, kuid leiab kasutust ka soengu sättimisel ja erinevate salkude välja toomisel. Saab kasutada ka juuste tupeerimiseks.
Mõnikord kasutatakse erinevate kohtade kergitamiseks soengus ka nn kahvelkammi. Sellise kammi varre osa on nagu haruline kahvel.

Vesilaine kammil on kahepoolsed piid. Ühes otsas peenemad piid ja teises laiema vahega piid. Kamm sobib ka teiste soengudetailide välja joonistamiseks ning samuti ka salkude ja pindade silumiseks.

Juukseharjad

Juukseharju on erineva tihedusega ning kujuga ja sellest tulenevalt on ka nende funktsioon erinev.

Tupeerimishari ehk soengu modelleerimise hari on peenike jõhvharjastega hari. See hari on mõeldud juuste tupeerimiseks, siledamaks kammimiseks ja pindade ning üksikute detailide silumiseks. Harja võib mõnikord kasutada ka föönisoengute kujundamisel ja juuste lahti kammimisel peale rullide keeramist.

Rullharju kasutatakse eelkõige föönisoengute tegemisel. Neid on mitmes suuruses. Sobiv suurus valitakse vastavalt soovitud soengule. Rullharjad sobivad nii kohevuse andmiseks, juukse keskosa silumiseks kui ka juuste otste kujundamiseks.

SUUR FÖÖNIHARI

Fööniharjadega luuakse föönisoengule kuju. Nendega antakse kohevust ehk tõstetakse juuste juure osa ning samuti silutakse maha soovimatu kohevus. Suure fööniharjaga saab nendega juuksekarva siluda ehk võtta ära kahusust.

Soengurullid ja tangid

Soengurulle on igasuguses mõõdus (peenemaid ja jämedamaid). Peenematega saavutatakse rohkem lokkis tulemus, jämedamatega rohkem kohevust. Rulli suuruse valiku määrab see, milline peab olema tulemus.

Klassikalised soengurullid on plastmassist ning neil on sees avad, mis on vajalikud nii rullinõelte kinnitamiseks kui ka selleks, et juukseid kuivatav õhk saaks vabalt liikuda.

Takjarullid sobivad fööniseongu toestamiseks, tuka sättimiseks ja kiire kohevuse andmiseks. Neid võib kasutada ka klassikalisel moel, kuid jälgida tuleb seda, et nad ei takerduks juustesse kinni.

Pikad rullid ehk papiljotid pakuvad väga palju erinevaid keeramise variante. Papiljotte saab keerata nii klassikaliselt kui ka vertikaal-spiraalselt, tehes nii torujaid lokke. Neid rulle on samuti mitmes suuruses – rulli valikust sõltub loki suurus.

Kuumade lokirullide puhul on tegemist eelnevalt soojendatud rullidega ning neid kasutatakse kuivade ja puhaste juuste puhul, vastavalt sellele, millist soengut soovitakse teha. Rulle hoitakse peas nii kaua, kui nad on jahtunud.

(Loki)tangid kuuluvad kuumtöötlusvahendite hulka. Juuste koolutamise tange võib leida erineva kuju ja jämedusega (nt vahvelrauad, sirgendajad, vesilaine tangid jm).

Klassikaliste lokitangide (kaheosaliste) asemel kasutatakse tänapäeval rohkem koonustange. Samuti kasutatakse tihti ka sirgendustange ehk sirgendajaid.

Põnevaid soenguid saab teha ka erineva kujuga tangide abil – alustades krepptangidega ja jätkates lapikute ja kolmnurksetega.

Föönid

Soengute tegemisel kasutatava fööni ehk käsifööni võimsus võiks alata 1200W. Heal föönil on vähemalt kaks kiirust, kaks erinevat kuumust ning külma õhu nupp. Föön võiks olla piisavalt kerge ning komplektis peavad olema kõik vajalikud lisad –  tuulesuunajad ja difuuser.
Professionaalsetel föönidel on ka spetsiaalselt salongitööks sobiv kaabel.

Tuulesuunaja aitab föönitamisel suunata õhku sinna, kuhu seda on vaja suunata. See on oluline nii soengu kvaliteedi kui ka energiasäästlikkuse kohalt vaadates.
Difuuser ehk tuulehajutaja on ideaalne abiline kui soovitakse kuivatada lokkis juukseid nii, et lokk jääks kompaktseks ja ei muutuks kahuliseks. Diffuuseri abil on võimalik ka sirgeid juukseid lokiliseks kuivatada.

Kuppelfööne kasutatakse põhiliselt soengurullide, vesilaine ja märjalt kujundatud soengute kuivatamiseks. Kuppelfööni tavaline kasutatav kuumus rullide kuivatamiseks on 50-60 kraadi. Kuivatamise aeg oleneb juuste pikkusest, paksusest, rullide arvust ja läbimõõdust. Pigem tasub määrata pikem kui lühem kuivamise aeg ja vahepeal võib kontrollida, kas juus on kuiv.
Tänapäevased kuppelföönid lubavad programmeerida juustele ja soengule vastava aja ja kuumuse. Programmis on ka jahutav osa, mis teeb võimalikuks soengu tegemist jätkata kohe, kui kuivamise aeg on lõppenud (juuksed peavad jahtuma, enne rullide lahtikeeramist, sest muidu võib rullide töö olematuks kammida).

Muud tarvikud

Klippklambrid tuntud ka kui kurenokad.
Suuremaid klambreid kasutatakse juuksesalkude eest ära kinnitamiseks. Väiksemaid kasutatakse soengu tegemise käigus salgu kinnihoidmiseks või salgu vastu pead surumiseks. Kurenokkasid kasutatakse ka vesilaine tegemiseks.
Olulisteks abivahenditeks soengute tegemisel on veel erinevad klambrid, juuksenõelad (bobby-pin, „vanaema nõelad“ ehk hark-klambrid, kummid, juuksekaunistused ja soenguvõrgud.

Soenguproteesid ehk täitevahendid.
Proteese kasutatakse soovitud soenguvormi saavutamiseks. Soengutäidiseid on paljudes värvitoonides ja neid saab valida vastavalt kliendi juuste värvile. Täidised kinnitatakse juuksenõeltega. Proteesidena tuntakse veel šinjoone, lisajuukseid, tresse (on aluseks parukatele) ja parukaid.

Soengute tegemisel on vajalik abivahend ka käsipeegel, mis võimaldab kliendile näidata soengut tagant, pealt ja külgedelt.

Soengute viimistlusvahendid

Selleks, et soeng tuleks välja just selline, nagu klient soovib ja püsiks tugevalt, peab soengute tegemisel kasutama soengu tugevdajaid ehk soengu viimistlusvahendeid, milleks on erinevad vedelikud, vahud, vahad, kreemid, geelid ja pastad. Viimistlusvahendeid on saadaval erineva tugevusega (nõrgad, tugevad ja eriti tugevad). Tugevus valitakse vastavalt vajadusele ja kliendi juuste tüübile.
Rullisoengute puhul kasutatakse rohkem erinevaid soenguvedelikke, föönisoengute puhul sõltub tugevdaja valik juuste tüübist, kliendi soovist ja kasutatava vahendi olemusest. Tugevdajat kantakse rätikukuivadesse juustesse (juus, kust enam ei tilgu vett). Fikseerivat ainet kantakse eelkõige nendele kohtadele, kuhu on vaja kohevust, tugevust ja püsivust (sageli juuksejuurele).
Selleks, et vahend ühtlaselt jaotuks, tuleb juus igas suunas hoolikalt läbi kammida föönitamise harja või suurema kammiga. Soenguvahtu võib kanda ka föönitamise harja peale ja siis kammida juustesse. Soenguvedelikku pihustatakse juuksejuurele, sõrmedega juukseid üles tõstes.
Aerosooliga juukselakke võib kasutada nii soengutegemise käigus kui ka lõppviimistluseks. Üldjuhul on nad hästi kammitavad, jätavad juuksed loomulikuks ja liikuvaks. Soengu kujundamisel kasutatakse vahefikseerimiseks nõrka lakki, lõppviimistluseks tugevat lakki. Lakki pihustatakse juustele soovituslikult 20-30 cm kauguselt selleks, et ühele kohale soengus ei satuks seda liiga palju. Juukselaki kasutamisel pihustatakse esimene vajutus kliendist eemale ja alles siis pihustatakse lakki juustele. Kui lakipudelil on märge, et see on mõeldud lõppviimistluseks, siis ei soovitata soengut enam ümber kammida. Tavapäraseid soengulakke on aga võimalik ümber kammida, kui soovitakse soengu kuju muuta.

Pumppihustiga aerosoolivabu juukselakke kasutatakse põhiliselt lõppviimistluseks. Mõnikord nimetatakse neid ka märgadeks lakkideks (märglakk), kuna need võivad jätta juustesse märja efekti. Neid lakke ei soovitata kasutada kohevate ja õhuliste soengute tegemiseks ega peenikeste juuste puhul, sest nad võivad muuta juuksed raskeks. Märjad lakid kuivavad aeglaselt ja juukseid on siis veel võimalik sättida, kuid peale laki kuivamist ei saa enam soengut ümber sättida.
Läikelakid on tavaliselt nõrga fikseerimisega või puudub neil üldse fikseeriv omadus. Neid kasutatakse peale soengulaki pihustamist, juustele läike andmiseks. Jälgida tuleks, et läikelakki lastakse võimalikult kaugelt – sellisel juhul levitub lakk ühtlasemalt kogu soengule.
Värviliste ja efektlakkidega on võimalik juukseid muuta üheks korraks teist värvi. Sädelevaid lakke kasutatakse tavaliselt pidulike soengute tegemise juures. Efektlakid pihustatakse juustele tavaliselt kõige viimasena ning nende peale võib pihustada veel ka tavalist lakki, sest neil puudub tugev fikseerimise omadus.
Juuksevahaga saab välja tuua üksikuid salke ja rõhutada soengu kuju. Vahad on oma tekstuurilt rasvased.
Rasvasemaid vahasid kasutatakse rohkem lühikeste soengute juures (püstise tukka saavutamiseks või juuste silumiseks).
Geelvahasid kasutatakse rohkem juustesse salgulise efekti tekitamiseks.
Matid juuksevahad teevad juuksed tuhmiks.
Kuna juuksevaha on tavaliselt rasvane, siis tuleb jälgida, et seda ei satuks juustesse liiga palju, sest liigne kogus vaha muudab juuksed raskeks ja määrdunuks. Vaha kantakse ainult kuivadele juustele – juuste latvadele, mitte juuksejuurele. Vaha ei sobi väga peenikestele ja õhukestele juustele.
Juuksekreemid on kergemad soengute viimistlusvahendid, mida võib kasutada nii lõppviimistluseks kui soengule toe andmiseks.