Peatükk 1
Peatükk 2
Peatükk 3
Peatükk 4
Peatükk 5
Peatükk 6
Peatükk 7
Naha pealmiseks kihiks on epidermis ehk marrasknahk, mille all on dermis ehk pärisnahk. Pärisnaha all on rasvkude hüpodermis ehk alusnahk.
Naha pealmine ehk väline kiht on 0,05 - 0,2 mm paksune veresoonteta epidermis ehk marrasknahk.
Epidermis uueneb umbes 30 päevaga.
Sarvkihi moodustavad tuumadeta keratiini sisaldavad rakud. See naha kiht on paksem taldadel
ja peopesadel ning õhem kulmudel ja suguelunditel.
Epidermises ei esine veresooni, kuid siia ulatuvad närvilõpmed.
Marrasknaha pealmise kihi - sarvkihi rakud on surnud ja täidetud vees lahustumatu valguga
ehk keratiiniga.
Marrasknahas paiknevad värvi- ehk pigmenditerakesed (pigment = melaniin), mis kaitsevad
organismi liigse päikesekiirguse eest ja annavad nahale värvuse.
Pärisnahk on marrasknaha all paiknev sidekoeline kiht, mis sisaldab elastseid kiude ning on
seetõttu veniv, painduv ja sitke.
Pärisnahk koosneb kahest kihist. Kohe epidermise all on papillaarkiht ehk näsakiht ja seejärel retikulaarkiht ehk võrkkiht. Pärisnahas paiknevad karvanääpsud, veresoonte võrgustikud – väikesed arterioolid ja kapillaarid ning venoosne- ehk äravoolusüsteem.
Pärisnahka läbib lümf ja siin paiknevad karva folliikulid ning higinäärmete juhad ja rasunäärmed.
Peopesadel ja jalataldadel rasunäärmeid ei ole.
Pärisnahk läheb sageli ilma selge piirita üle nahaaluskoeks - alusnahaks ehk hüpodermiseks (nimetatakse ka subkuutiseks). Alusnahk koosneb rohkelt isoleerivat rasva sisaldavast lahtisest sidekoest. Alusnahk kinnitab naha luude ja lihaste külge ning seda läbivad suured veresooned, mis harunevad pärisnaha peenikesteks veresoonteks.